пятница, 14 декабря 2012 г.

Kuues teema: õpivõrgustikud

Mida tähendab sinu jaoks mõiste “(õpi)võrgustik”?
Õpivõrgustik on sümbioos sotsiaalvõrgust ja õpikeskkonnast. Sotsiaalvõrgu kõige tähtsamaks ülesandeks antud kontekstis on inimeste ühendamine ja tänu sellele kogukonna loomine, kuhu kuuluvad inimesed samade või sanraste huvidega. Õpikeskkond omalt poolt aga peab pakkuma mingeid info allikaid millele sotsiaalvõrgustiku osalised saavad tugineda, et arendada enda oskusi, suurendada oma teadmiste mahtu. 

 Mis on need tunnused, mis on omased (õpi)võrgustikele?
 Nagu enne mainitud siis peamiseks tunnuseks on erinevate inimeste ühendamine ühes kohas, kes jagavad, kas samu või sarnaseid huvisid. Samuti on olemas mingi info allikas. Olenevalt õpivõrgustiku juhi või osaliste poolt pandud eesmärkidest võib info maht suureneda või olla staatiline ning sama käib ka selle osaliste kohta. Ülimalt tähtis on ka õpikeskkonna osaliste vaheline suhtlus ja mõttete jagamine, mis tagab suurema info haaramist (kuna kõik võivad sama ette tulevat probleemi lahendada erinevate meetoditega) ning uute kollektiivsete hüpoteeside loomist.
Jällegi olenevalt õpivõrgustiku eesmärgist võib olla see piiratud või piiramatu ligipääsuga. Piiratud võivad olla näiteks erinevad organisatsiooni sisesed õpivõrgustikud ja piiramatu ligipääsuga võivad olla erinevad avalikud foorumid (James, 2010).  
Õpivõrgustiku osadeks on veel erinevad osaliste aktiivsuse jälgimise võimalused ja lõpuks ka nende tegevuse hindamise võimalused (James, 2010).

Millised on sinu isiklikud kogemused (õpi)võrgustikega? Kuidas need on toetanud sinu eesmärke, tegevusi, enesearengut? Mis on sinu jaoks olnud positiivset, mis negatiivset?
Minu eelnev kogemus õpivõrgustike oli suuremalt jaolt foorumite põhine, kus siis sai esitada küsimusi ja saada vastuseid mingi kindla teema kohta või siis lihtsalt suhelda inimestega mingil teemal. Ehk võib olla otsest õpimist sellistes keskkondades ei olnud pigem oli sellel info edastamise ja oma arvamuse avalikustamise funktsioonid. 
On olnud nii positiivseid ja negatiivseid kogemusi erinevate foorumitega. Tagant järgi neile mõeldes kõige suuremaks otsustajaks oli kogukond (community). Oluline oli kui sõbralik, abistav ja avameelne see oli ning tegelikud täpselt samu kriteeriume ootame ka reaalelus meid ümbritsevalt ühiskonnalt.

Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud” kursus kui üks potentsiaalne arenev õpivõrgustik? 
Mis minu meelest suurema osa õpivõrgustike probleemiks on kohustus, et sellega peab ühinema ja täitma selles olevaid ülesandeid. Kui enne rääkisin erinevatest foorumitest, siis nendega ühinesin vabatahtlikult ilma kohustuseta sinna jääda ega täita mingeid ülesandeid mida need foorumid nõuavad. Usun et selle taga ei ole mingi kindel tehnoloogiline lahendus ega kindla hierarhiaga võrgustik. Pigem on asi selles, et kui kool pakub välja õpivõrgustiku siis õpilase peas toimub (võib toimuda) järgmine : kool=kooli õpivõrgustik=kohustus=igav, stress, ajaraiskamine jne. Kui aga tegu olukorraga kui õpilane ise jõuab mingisse õpivõrgustikku mis on seotud näiteks tema huviga siis toimub (võib toimuda) järgmine: huvi=huviga seotud õpivõrgustik=huvitav, lõbus, kaasav, enda areng ennast huvitavas valdkonnas jne. 
Usun et tänapäeval on tehnoloogia piisavalt arenenud selleks, et luua õpilaste jaoks huvitav ja kaasav õpivõrgustik, kuid paraku arendajad ei ole psühholoogid ning nende poolt tihti jääb vaatamata asjaolu, et see tore tehnoloogiline arendus, mida nad teevad ei pruugi olla huvitav ja hästi vastuvõetav õpilaste poolt ning see ei paku õpilastele seda kaasavust, mida nad võivad leida teistes kohtades nagu muusika, filmid, mängud jne.


Kasutatud materjal:

Jamer R. (2010). Monitoring and Evaluating Learning Networks. URL http://www.intrac.org/data/files/resources/679/Monitoring-and-Evaluating-Learning-Networks.pdf

Комментариев нет:

Отправить комментарий