воскресенье, 28 октября 2012 г.

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Vaatasin üle osad välja pakutud vahendid ning lõpus peatusin Evernote peal.

Evernote võimaldab kiirelt ja mugavalt koguda märkmeid, milledele hiljem saab ligi internetti keskkonnas.
Evernote pakub 8 erinevate teenust:

Kahjuks osad teenused on kasutatavad ainult iPad-il, iPhonil ja Android platvormil, seega neid ei saanud kastetada. Nendeks on Penultimate, Evernote Hello, Evernote Food, Evernote Peek.
Eriti olen pettunud selles, et ei saanud proovida Penultimate teenust. Penultimate teenus võimaldab kasutada oma käekirja ning hiljem laadida üles Evernote veebikeskkonda kirjutatud/joonistatud lehe. Olen nõus, et antud teenus on väga mugav iPad-il kasutamiseks, eriti selles osas et selle abiga saab kaotada kõik vihikud ja paberkonspektid. Teiselt poolt inimestele, kes omavad graafikalaudu oleks selline teenus üsna kasulik. Ise olen üks sellistest ning kui tahan kellelegi kiirelt teha mingi joonistuse sketch'i teha siis pean alguses avama mõne joonistus programmi siis eraldi salvestama pildi ja siis üleslaadima selle või siis saatma mõne messengeri vaheldusel. Seega Penultimate oleks minu jaoks väga vajalik alternatiiv, kuna see lubab nii joonistamist kui ka kohest üleslaadimist ja jagamist teistega.
(Hiljem avastasin et Wacom Bamboo lubab üleslaadimist Evernote keskkonda)
Järgnevalt teenustest, mida sain proovida.

Evernote
Evernote ise on mingil määral blogi taoline teenus, mis võimaldab kasutajatel teha märkmeid ja jagada nad teistega. Evernote'i saab kasutada, kas veebis või installituna arvutis. Võib öelda et Evernote on veebipõhine märkmetevihik, mille linki saab jagada teistega erinevate keskkondade abil.



Skitch
Skitch on teenus, mis lubab käigu pealt salvestada ekraani pilte ja laadida need üles oma Evernote keskkonda. Samuti sellega saab salvestatud piltidele lisada tektsi, erinevaid raame jne vajalikude osade märkimiseks. Minu jaoks oli kummaline see, et Skitch on iseseisev programm ning seda tuleb Evernote'ist eraldi installeerima. Arvan et palju parem oleks kui kõik oleks koos kuna Skitch'i kasustamiseks on vaja nii kui nii Evernote'i ennast.
Programm on küllalti kasulik, kuid mitte kõige mugavam. Selleks et seda kasutada peab see alati lahti olema. Siin kohal oskan soovitada palju mugavamat alternatiivi umbes sama funktsionaalsusega, ScreenSHU. 

Evernote Web Clipper
See on lihtne browseri plugin, mis lubab salvestada Evernote keskkonda artikleid. Salvestamiseks on erinevaid võimalusi (artikli URL, kogu artikkel, kogu lehekülg, väljavalitud osa)


Evernote Clearly
Tänapäeval kui on igal veebilehel väga palju helkivaid ja värvilisi bännereid võib artiklite lugemine osutuda väga raskeks silmade jaoks. Evernote Clearly aitab väga hästi liialdase värvi eest. Clearly on samuti browseri plugin, mis ühe klõpsuga valib välja artikli sisu ning kaotab ülejäänud. Samuti selle abil saab artikli sisu märkida ja üleslaadida oma Evernote keskkonda. 


Salvestatud artiklid ja pildid ilmuvad Evernote veebikeskonnas, selleks et neid jagada teistega tuleb kõigest lisada kasutajad oma artiklite lugejateks või kogunisti teha märkmete kogu avalikuks. See kuidas ta välja näeb saab näha siit: https://www.evernote.com/pub/cry0stasis/cry0stasissnotebook

Siiani oli kõik hea ja tore kuni avastasin et Evernote lubab tasuta kasutajale kuus üleslaadida kõigest 60mb. Seega kui tegu on rohkete piltidega, siis tuleb leida mõni muu tasuta alternatiiv või siis osta Premium konto.

Sellegi poolest soovitan antud keskkonda ka teistele, kasvõi juba Evernote Clearly teenuse pärast. Samuti Evernote lubab väga kiiret ja lihtsat märkmete/artiklite jagamist on kah väga kasulik.


суббота, 13 октября 2012 г.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana


Sotsiaalse meedia üks peamisi defineerivaid faktoreid on kasutajate poolt loodud sisu, olgu siis need kas õppematerjalid, juhendid, testid vms, siin kohal peamiseks on see et kõik kasutajad võtavad sellest osa. (Kietzman jt, 2011) Rääkides õpikeskkonnast siis siin võib olla selle sisu loomine ühe poolne (sisu loomisega tegeleb ainult õpetaja). Põhjuseid on selleks mitu, tüüpiline neist on aga lihtsalt õpikekskonna liialt lihtne ülesehitus, mis lihtsalt ei luba õpilastel enda loodud sisu lisada.
Viimase ajaga esile tulnud erinevate sotsiaalsete võrkude populaarsus on sundinud arendajad sisse tooma sotsiaalse meedia osi ka õpesüsteemidesse ja õpikekskondadesse. Seda võime näha sellistes süsteemides nagu Moodle ja Sakai, kus jääb püsima tsentraaliseeritud kontroll ning kohandamine, personaliseerimine, interaktiivsus ja muud sotsiaalse meedia faktorid on tänapäeval siiani püsinud ulme tsoonis. (Hoffman, 2009) Seega just õpilaste võimalused olla kaasatud õpiprotsessis on üsnagi väiksed, tihti piirdutakse oma konto personaliseerimisega (mis ise on väga minimalistlik) ja kommenteerimise võimalusega.
Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist. (Hoffman, 2009)
Tehnoloogia areng on palju kiirem kui inimeste areng ning nende võime käia kaasas uute tehnoloogiliste võimalustega on madal. Sellepärast iga uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga kaasneb periood, kus selle produktiivsus on väga väike kuni kõik õpivad seda hästi kasutama ja tundma kõiki selle võimalusi. (Hoffman, 2009) Sellepärast arvan, et see mille abil tuuakse õpilaseni teadmine/oskus (antud juhul siis sotsiaalne meedia, õpihaldussüsteemid jne) on palju vähema tähtsusega kui see kuidas see tehakse (kas õpilane peab tuupima pähe mõisteid vms ning hiljem temalt küsitakse nende tähendus, või pigem õpilasele näidatakse kuidas need mõisted on tema eluga seotud ning paneb nad ise looma seoseid ja definitsioone nende jaoks). Ja anda õpilase jaoks sellist vabadust loovusele, koostööle, saadud teadmiste praktikas kasutamisele võimaldavad mängud ja mängude disainil põhinev õpetamisvorm. Lõpetuseks üks video koolist, kus see põhimõte on kasutusel.



Kasutatud materjalid:


Hoffman E. (2009, detsember). Social Media and Learning Environments: Shifting Perspectives on the Locus of Control. in education, 15(2). URL http://ineducation.ca/article/social-media-and-learning-environments-shifting-perspectives-locus-control (Viimati külastatud 13.10.2012)

Kietzman J. H., Hermkens K., McCarthy I. P., Silvestre B. S. (2011). Social media? Get serious! Understanding thefunctional building blocks of social media. Business Horizons, (54), 241-251