суббота, 13 октября 2012 г.

Sotsiaalne meedia õpikeskkonna osana


Sotsiaalse meedia üks peamisi defineerivaid faktoreid on kasutajate poolt loodud sisu, olgu siis need kas õppematerjalid, juhendid, testid vms, siin kohal peamiseks on see et kõik kasutajad võtavad sellest osa. (Kietzman jt, 2011) Rääkides õpikeskkonnast siis siin võib olla selle sisu loomine ühe poolne (sisu loomisega tegeleb ainult õpetaja). Põhjuseid on selleks mitu, tüüpiline neist on aga lihtsalt õpikekskonna liialt lihtne ülesehitus, mis lihtsalt ei luba õpilastel enda loodud sisu lisada.
Viimase ajaga esile tulnud erinevate sotsiaalsete võrkude populaarsus on sundinud arendajad sisse tooma sotsiaalse meedia osi ka õpesüsteemidesse ja õpikekskondadesse. Seda võime näha sellistes süsteemides nagu Moodle ja Sakai, kus jääb püsima tsentraaliseeritud kontroll ning kohandamine, personaliseerimine, interaktiivsus ja muud sotsiaalse meedia faktorid on tänapäeval siiani püsinud ulme tsoonis. (Hoffman, 2009) Seega just õpilaste võimalused olla kaasatud õpiprotsessis on üsnagi väiksed, tihti piirdutakse oma konto personaliseerimisega (mis ise on väga minimalistlik) ja kommenteerimise võimalusega.
Ideaalis sotsiaalse meedia võimaluste kasutamine õpikekskonnas annab selle kasutaja jaoks võimaluse uuteks õpimis meetoditeks, annab suurema kontrolli kogu õppeprotsessi üle, annab võimaluse peer-to-peer õpetamiseks/õpimiseks, tõhustab reflektiivõpet ja võimaldab digitaalse identiteedi loomist. (Hoffman, 2009)
Tehnoloogia areng on palju kiirem kui inimeste areng ning nende võime käia kaasas uute tehnoloogiliste võimalustega on madal. Sellepärast iga uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtuga kaasneb periood, kus selle produktiivsus on väga väike kuni kõik õpivad seda hästi kasutama ja tundma kõiki selle võimalusi. (Hoffman, 2009) Sellepärast arvan, et see mille abil tuuakse õpilaseni teadmine/oskus (antud juhul siis sotsiaalne meedia, õpihaldussüsteemid jne) on palju vähema tähtsusega kui see kuidas see tehakse (kas õpilane peab tuupima pähe mõisteid vms ning hiljem temalt küsitakse nende tähendus, või pigem õpilasele näidatakse kuidas need mõisted on tema eluga seotud ning paneb nad ise looma seoseid ja definitsioone nende jaoks). Ja anda õpilase jaoks sellist vabadust loovusele, koostööle, saadud teadmiste praktikas kasutamisele võimaldavad mängud ja mängude disainil põhinev õpetamisvorm. Lõpetuseks üks video koolist, kus see põhimõte on kasutusel.



Kasutatud materjalid:


Hoffman E. (2009, detsember). Social Media and Learning Environments: Shifting Perspectives on the Locus of Control. in education, 15(2). URL http://ineducation.ca/article/social-media-and-learning-environments-shifting-perspectives-locus-control (Viimati külastatud 13.10.2012)

Kietzman J. H., Hermkens K., McCarthy I. P., Silvestre B. S. (2011). Social media? Get serious! Understanding thefunctional building blocks of social media. Business Horizons, (54), 241-251


2 комментария:

  1. Aitäh asjalike ning huvitavate mõtete ning asjakohase materjali eest! Mul tekkisid mõned küsimused/kommentaarid.
    Sa väidad, et "Rääkides õpikeskkonnast siis siin võib olla selle sisu loomine ühe poolne (sisu loomisega tegeleb ainult õpetaja). Põhjuseid on selleks mitu, tüüpiline neist on aga lihtsalt õpikekskonna liialt lihtne ülesehitus, mis lihtsalt ei luba õpilastel enda loodud sisu lisada".
    Kas me saame tõmmata paralleeli keskkonna lihtsuse ja õppija kontrolli keskkonna üle? Kui õppijal on võimalus keskkonna üle kontroll võtta, kas see tähendab tingimata keerulisemat keskkonda?
    Samas jäi mulle arusaamatuks, mida on siin mõeldud? "...muud sotsiaalse meedia faktorid on tänapäeval siiani püsinud ulme tsoonis"

    ОтветитьУдалить
    Ответы
    1. Tõmmata paralleeli ei saa kuna see oli ainult üks põhjus, mis ei võimaldata õpilastel luua selliste keskkondade sisu (siin pidasin silmas selliseid keskkondi nagu VIKO) ehk selle all lihtsalt mõtlesin et õpikeskkondades võib puududa selline funktsionaalsus.
      Samas ka lihtsa õpikeskkonda võib ülesehitada nii et õppijad saaksid luua sinna enda poolset sisu. Näiteks kui antud kursuse blogi muuta nii et lehele saaksid kõik selle osalejad lisada enda poolseid postitusi ülesannetega teiste jaoks lahendamiseks/materjalidega lugemiseks. Blogi keskkonna ülesehitus on lihtne ning määrata ära, kes võib postitada seal samuti lihtne, kuid selline lähenemine tekitaks ühe blogi piires väikse kaose, kuna keegi ei tea kes ja millal postitab. (Ning tagamaks seda et kaost ei tekiks peame me liikuma ühest õpikeskkonnast välja ning looma endale eraldi blogi kuhu saame postitada.)

      "...muud sotsiaalse meedia faktorid on tänapäeval siiani püsinud ulme tsoonis" - selle all mõtlesin seda et minu arvates tänapäeval pole suudetud edukalt kokku viia sotsiaalse meedia ja õpikeskkonda ühte süsteemi.

      Удалить